C1-taseme eksamiks ettevalmistav eesti keele kursus

Õppekava nimetus: C1-taseme eksamiks ettevalmistav eesti keele kursus

Õppekavarühm: keeleõpe

Õpiväljundid

• Saab aru pikematest suulistest tekstidest, aruteludest ja väitlustest abstraktsetel ning keerukatel teemadel.
• Mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tä
• Kirjutab selgeid, üksikasjalikke, keerulise ülesehitusega ja grammatiliselt korrektseid tekste või kirju (ametlikke ja mitteametlikke kirju).
• Väljendub loomulikult ja suhtleb vabalt emakeelekõ

 Õppe alustamise tingimused:
Sihtgruppi kuuluvad nii kohalikud elanikud kui ka uusimmigrandid, kes on saabunud Eestisse õppima või töötama.
Alustamise tingimuseks peavad õppijal olema B2-taseme keeleteadmised, mis on tõendatud Innove keeleeksami või eelnevalt läbitud kursuse tunnistusega. Õppija peab kursusele registreerima.

Õppe kogumaht: 200 auditoorset tundi ja 250 tundi iseseisvat tööd, kokku 450 akadeemilist tundi – 2400,00 eurot.

Õppe sisu:

• Isikuandmed: isiklik elu; isiksuse väljakujunemine; erinevad peretüübid; eneseareng ja iseloomujooned; isiklikud plaanid ja eesmärgid; mina isiksus; pere rollid; keelestiili valik; suhted, kombed peres, tööl, eri kultuurides.
• Maja ja kodu, ümbruskond: turvalisus; kindlustus; kodukoha kirjeldus, plussid ja miinused; eluaseme ost, müük ja üür; kinnisvaratehingud; elamistingimused; majapidamine; probleemsed situatsioonid elukohas.
• Igapäevaelu: raadio- ja teleuudised; kodune elu; igapäevaelu; soovide esitamine ja faktiteabe mõistmine igapäevaeluga seotud teemadel; võõ sotsiaalvõrgustikud ja nende rollid; meedia; internet ja internetisõltuvus.
• Vaba aeg ja meelelahutus: vaba aja veetmise võimalused; harrastused ja meelelahutusviisid; filmid, raamatud, teatrietendused; kultuuri- ja spordiüritused; arvutikasutus; internet kodus; e-tervis; erineva info leidmine internetist; teabekeskkond: infootsing ja -vahetus.
• Reisimine: reisimine ja matkamine; käitumine tavalistes ja erakorralistes situatsioonides; reisikindlustus; oma huvide eest seismine; piiriülene reisimine; soovitused huvitavamate kohtade külastamiseks; transpordi- ja reisiteenused; reisielamuste kirjeldamine.
• Suhted teiste inimestega: avalik elu; kuritegevuse ennetamine ja turvaline elu; väärtused, vaated elule ja ühiskonnale; sotsiaalsüsteem ja sotsiaaltoetused; suhtlemine hädas oleva inimesega; sõbra välimuse ja iseloomu kirjeldus.
• Tervis ja kehahooldus: arstiabi ja selle kättesaadavus; enesetunne ja kaebused; taastusravi; haigused, sümptomid ja ravi; tervislik eluviis; erivajadustega inimesed; isiklik hügieen; tervisekontroll, elukvaliteet; protseduurid; tervisealased nõuanded ja juhendid.
• Haridus: veebiõpe; riiklikud ja eraõppeasutused; täienduskoolitused; iseõppimine; koolikiusamine; õppimine välismaal; karjääri planeerimine; tööjõuturg; töötus; oma elukutse vajalikkuse ja omaduste selgitamine.
• Tööelu: töökeskkond ja töötingimused; tulud ja kulud; kolleegid ja suhted kolleegidega; töökoosolekud ja läbirääkimised; tööalased probleemid ja olukorrad; tööstress ja läbipõlemine, nende ennetamine ja ületamine; FIE; ettevõtlikkus; äriplaan; kodukontor ja kaugtöö; erivajadustega inimesed tööturul; töötervishoid.
• Sisseostude tegemine: internetikaubandus; ostukohad, eelistused poodide, kaubamärkide, tootjate ja toodete osas; eelistuste väljendamine ja põhjendamine; reklaamide plussid ja miinused; ostude kirjeldus; tarbimiseelistused; sooduspakkumised.
• Söök ja jook: pere ja kodukandi toitumisharjumused; söögi ja joogi valik; lauakombed ja kõneetikett; toitumisharjumused; toiduretseptid; laua broneerimine; menüüd ja toidu tellimine; söömis- ja joomiskultuur.
• Teenindus: lahtiolekuajad ja asukohad; teenindussituatsioonid; teenuse liikide ja vahendite kohta; kõneetikett teenindusasutustes; pretensioon; tarbijakaitse; poed ja kaubanduskeskused; kindlustus.
• Keel: keelelised ja kultuurilised erinevused; mitmekultuuriline ühiskond; keeleõppe vajalikkus ja eelised; mitmekeelsus ja keelteoskuse kasu; muuseumikülastused; riigipühad ja riiklikud tähtpäevad; keeletehnoloogilisi rakendusi igapäevaelus: elektroonilised sõnastikud, keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe.
• Majandus- ja õigussuhted: kodanike põhiõigused ja -kohustused; majanduselu: tõusud ja mõõnad, heaoluühiskond; Eesti majandussüsteem; majandusuudised ja sündmused; seadusandlus; kuritegevus; pöördumine õiguskaitseorganitesse; orienteerumine tööks vajalikes dokumentides.
• Keskkond: keskkonnakaitse ja reostus; tööstus; prügi ja jäätmekäitlus; keskkonna ja loomade kaitse; saasteallikad; ilmaennustus; elutingimused erineva kliima ja rahvastusega aladel; tasakaal inimese ja looduse vahel.
• Poliitika ja aktuaalsed teemad: info hankimine ja edastamine päevakajaliste sündmuste kohta; meedia ja uudised; päevakajaliste sündmuste kirjeldus; suhtlemine ametiasutustega hädaolukorras (avariiteenistus, kiirabi, politsei); teadus- ja tehnikasaavutused ning nende rakendamine igapäevaelus.

Keeleteadmised:
Nimisõnad: nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses; sihitise käänded, i-mitmus.
Tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus; tingiv, käskiv ja kaudne kõneviis; rektsioon; ühend- ja väljendverbid; ma- ja da-tegevusnimi; ma-tegevusnime käändelised vormid (-mas, -mast, -mata, -maks); modaalverbid; tegusõna isikuline ja umbisikuline tegumood.
Omadussõnad: omadussõna käänamine; omadussõna võrdlusastmed.
Arvsõnad: põhi- ja järgarvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.
Määrsõnad: määrsõna võrdlusastmed.
Asesõnad: asesõna käänamine.
Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
Sidesõnad: punktuatsiooni reeglid, kirjavahemärgistamine.
Kesksõnad: v-, tav-, tud- ja nud-kesksõnad.
Sõnamoodustus: liitsõnad; tuletiste käänamine ja pööramine, rööpvormid, rõhuliide -ki ja -gi.
Sõnade kokku- ja lahkukirjutamine.
Kujundlikud väljendid.
Veaohtlikud nimi- ja tegusõnad.
Võõrsõnad: ortograafia.
Algustäheortograafia.
Lausemoodustus: lauseliigid; sõnajärg.
Teksti stiili valik vastavalt keeleolukorrale.

Õppekeskkonna kirjeldus:
Õppeklassis on olemas istekohad ja kirjutamispinnad nii õppijatele kui ka koolitajale. Õppeklassis on kirjutustahvel, arvuti, dataprojektor, heliseadmed kuulamisülesannete jaoks ja printer õppematerjalide väljatrükkimiseks. Õppeklass on avar, soe ja valgusküllane ning kaasaegse ventilatsioonisüsteemiga. On olemas garderoob ja tualett. Õppeklass ja selles olev õppevarustus vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. 

Õppematerjalide loend:

Põhiõppematerjal
– Mare Kitsnik, „Praktiline eesti keel teise keelena. B2, C1”. FIE Mare Kitsnik 2012;

Lisaõppematerjal
– Mall Pesti, „K nagu Kihnu”. Kiri-Mari Kirjastus, 2018;
– Aino Siirak, Anneli Juhkama, „Süvenda ja täienda eesti keele oskust”. Koolibri, 2016
– Maie Sooneste, „Eesti keele töövihik”. vene õppekeelega gümnaasium. Kirjastus: Varrak, 2007;
– Ajalehed: „Äripäev“, „Postimees“, „Õhtuleht“;
– Reet Kasik, „Sissejuhatus tekstiõpetusse”. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus;
– https://tyk.ee/admin/upload/files/raamatud/1308311343.pdf
– Krista Kerge, „Eesti süntaks keeleõppe praktikule”. Kirjastus: TEA Kirjastus, 2001;
– Ingrid Krall, Elle Sõrmus, „Eesti keele grammatika õpetamise võimalusi”. Kirjastus: TEA Kirjastus, 2001;
– Einar Kraut, „Eesti keele hääldamine”. Käsiraamat harjutuste ja helinäidetega. TEA Kirjastus, 2000;
– Kasutatakse ilukirjandusteoseid ning autentseid materjale;
– Õpetajate poolt koostatud lisamaterjalid;
– e-päevik: https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea;
– Eesti-vene sõnaraamat: http://www.eki.ee/dict/evs/
– http://web.meis.ee/testest
– http://www.efant.ee/std/
– https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/eesti-keele-tasemeeksamid/
– https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/8e298ed1-61a2-4f7e-a607-eeed3c7d9633
– http://kohanemisprogramm.tlu.ee/
– https://www.integratsioon.ee/raamatukogu
– http://www.kutsekeel.ee/
– http://postimees.ee
– http://err.ee
– http://vikerraadio.err.ee
– http://etv.err.ee/l/paevakajasaated/aktuaalne_kaamera
– Kristi Saarso “Käsikäes”. Kirjastaja: Integratiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, 2011;
– Raili Pool „Eesti keele verbirektsioone”. Kirjastus: Tartu Ülikooli, 2019
– Filmid: “Seenelkäik”, “Mandariinid”, “1944”
– Andrus Kivirähk „Rehepapp ehk November”. Kirjastus: Varrak, 2008.
– Andrus Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu”. Kirjastaja: Eesti Keele Sihtasutus, 2007.

Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid:
Keelekursusel osalemise või selle läbimise kohta väljastatakse õppijale tõend või tunnistus.
Tunnistus väljastatakse õppijale, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud, s.t kui ta osales vähemalt 70% (140 akadeemilist tundi) kontakttundidest ja sooritas koolitusfirma koostatud lõputesti tulemusega vähemalt 60%. Tunnistuse allkirjastab kursuse koolitaja ja koolitusfirma juht.

Lõputest on edukalt sooritatud, kui 60% küsimustele on õigesti vastatud. 90% – 100% õigeid vastuseid – “5” (suurepärane); 75% – 89% õigeid vastuseid – “4” (hea); 60% – 74% õigeid vastuseid – “3” (rahuldav).
Tõend väljastatakse õppijale, kui õpingute lõpetamise nõuded ei ole täidetud, s.t kui ta osales vähem kui 70% (vähem kui 140 akadeemilist tundi) kontakttundidest või kui ta ei sooritanud lõputesti positiivsele hindele.

Koolitaja läbiviimiseks valjaliku kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Kõigil eesti keele kursuste koolitajatel on eesti keele õpetaja või eesti filoloogi kvalifikatsiooni ja/või täiskasvanutele eesti keele õpetamise kogemus.

Koolitaja:
Kõrgharidus: